Pärase moaljakivi

Moaljakivi juures otsib inimene alateadvuslikku tuge haiguste võitmiseks, kasutades selleks tugeva väeväljaga paika. Kivi ise ei ole väekandja. Kivi on väe vahendaja.

Pärase moaljakivi on väga intiimne. Sageli tuldi siia üksinda, et avada oma hing ning küsida haldjatelt nõu intiimsetes küsimustes ja luua nii selgus iseendas.

Kui Eleea Hobustkoppel(1901-1991) uhatles 12 aastase tütrepoja Martini seisvast veest saadud löövet, puudutas ta poisi ihu väekandjatega, milleks olid viljapead, süsi, sool ja hobusekabjast väljatõmmatud  naelad. Hobuse lakk ja kabjad on vägised ja hobuserauanaelad on selle väe vahendajaks. Riitus oli pikk. Perioodiliselt kordas vanaema taas ja taas „ Maa-alused peigmehed võtke maapealsed neitsid ( s.o. haige poisi lööve) vastu“.  Seejärel pesi ta märgade sõrmedega sümboolselt poisi ihu. Võimalusel kasutati selleks mõnelt muult kivilt kogutud kastevett. Sellise riitusega suutis vanaema poisi alateadvust sel määral mõjustada, et organism võitis ise haiguse. Riituspaigast ei saa mööduda andi andmata.